Mis tunne on olla sulgsuulane?
Kogemusest, kommunikatsioonist ja koostööst erinevate eluvormidega
Kirjad minu naabritele
2020. aastal hakkasin kirjutama kirju, neile, keda enda kõrval kohtasin: rasvatihasele, musträstale, hiirele, kanale, metsvindile, kasekireslasele, käole, halljänesele, kiritigudele ja teistele. Kirjade kaudu uurin teiste liikidega suhtlemisvõimalusi ja -võimatust ning oma kommunikatsiooniakti. Kuid süvenen ka adressaadi kui liigi spetsiifikasse, loon seoseid oma eluga, arutlen, kuidas tema näeb mind ning mõtestan näitusega seotud teemasid – liikidevahelisi erinevusi, sarnasusi, (kodu)koha olulisust, kommunikatsiooni ja tõlke võimalust, posthumanistlikku eetikat. Need kirjad on näituse mõtteliseks lähteks.
2020--2021, installaton
Käisin Õdri ääres, 2021--2022
Looduskogemus on multisensoorne. Kuidas edastada seda visuaalsete vahenditega? Maalikunstis on loodust traditsiooniliselt kujutatud kaugemalt ja kõrgemalt, luues nii lahusust vaataja ja looduse vahel või ka maalides silmapaistvaid objekte. Selleks, et rõhutada kohalolu ja terviklikkust, kujutan keskkonda objektita, multisensoorset looduskogemust tervikuna. Olen kahe aasta jooksul dokumenteerinud metsaskäike Karula rahvuspargis Õdri järve lähistel. Igast jalutuskäigust on 12 ruutu mõõdus 20 x 20 cm. Metsavärvidest moodustub abstraktne sünekdohh – metsa värvikaart. Meie nähtud värvid on teiste jaoks tähenduslikud elutähtsate elupaigaomadustena. Värv võib oleneda varjulisusest, kõduastmest, klorofülli sisaldusest, pinna rõmelisusest, õie avatusest jpm. Iga maali juures on dokumenteeritud jalutuskäigu aeg ja koht ning värvi allikas.
Mida me saame teha koos?
Selles seerias otsin koostööviise oma mitteinimestest naabritega. Donna Haraway sympoiesis (making with, koos tegemine) on mõiste, mis on selle seeria mõtestajaks. Katsetan kolme meetodid: 1) suhtlus teiste liikidega visuaalse kunsti kaudu, nt maalin tihastele a dokumenteerin nende reaktsiooni erinevatele, kuid potentsiaalselt nende omailmaga seonduvatele piltidele; 2) uurin, kuidas teisi liike saab kaasata koosloomesse pakkudes neile potentsiaalselt huvitavaid materjale, nt mesilastele puupulki vabakujuliste kärgede loomiseks; 3) võimendan neid ja teisi neilt pärinevaid leidobjekte kunstiliste vahenditega. Lähtudes tasaarengu põhimõttest, kasutan nende teoseid tõlgendades kasutan looduslähedasi ja võimalikult kohalikke materjale, nagu lambavilla, savi ning ka võimalikult vähem automatiseeritud tooteahelat, nt maalide puhul valmistan krundi ise jäneseliimist.
Teisest perspektiivist
Seerias „Teisest perspektiivist“ eksponeerin maale, mis representeerivad tavapärasest erinevaid vaatenurki, ö mittevaateid. Eri liikide tajumehhanismid on arenenud toetamaks ellujäämist nende elukeskkonnas. Putukas saab mosaiiksilmadest kokku talle toimimiseks vajaliku vaate, nagu ka inimesel on tema eluks sobiv nägemismehhanism. Ma ei saa kellegi teisena elu kogeda, kuid saan paremini tundma õppida nende tajude loogikat ja võrrelda seda inimlikuga. Maalin vaateid ebatavalisema perspektiivi alt, et asetada loo peategelaseks teisi liike. Olgu vaatel siis ahvatlev mädaõun, madal perspektiiv taimedele või pime mets. Otsin viise, kuidas enda kontrolli pildi üle vähendada ja samas saavutada looduse ssees olemse tunnet.
Maast ja muust: iseloom, isekänd, isetaim, iseseen ja isepesa
2022, õli, grafiit/lõuend, erinevad mõõdud
Maalide keskmes on elu- ja värvirikkad mullakihid, millest kasvab välja kõik muu: taimed, seened, putukad, imetajad. Nende agentsuse tunnistamisest sõltub meie tulevik. Kõdus, huumuses ja teistes mullahorisontides peitub ajalugu ja tulevikupotentsiaal. Huumuskihi tekkimisel osalevad sajandite jooksul mitmesugused elusolendid ja mulla mineraalsed osakesed. Nii akumuleerub mullas aeg. Muld on kultuurikiht – mida tüsedam, seda rohkem seoseid ja rikkust. Samas kannab muld ka tulevikku, sellest sõltub kogu koosluse areng. Bakterid, seened ja putukad, kes mullas elavad, on oluline osa ökosüsteemist, luues lagundades tulevikuvõimalusi. Mida elurikkam on muld, seda rohkem on seal suhteid, kommunikatsiooni ja seda tihedam on võrgustik, mida inimese liigne sekkumine mõjutab.
Tänan: Proloogkool, Eesti Kultuurkapital, Liina Remm, Jaanus Remm, Tiit Remm