"Mina olin siin" oli Redhausi ja lavastaja Juri Muravitski (Moskva) koostöös loodud dokumentaalsel materjalil põhinev performance, mis ühendas visuaalse kunsti, teatri ja muusika. Aluseks on Eestis ja Venemaal kogutud intervjuud, kus uuriti, millise jälje inimesed tahavad maha jätta, kes on eeskujuks, mida ei taha endast maha jätta ja mida jäetakse. Läbivaks liiniks kujunes kosmonaut Juri Gagarini teine tulek ja kangelasteod.

Etendust mängiti 2012.a. Suzdalis, Venemaal ja 2013.a. Tallinnas. Fotosid eksponeeriti 2013. a. näitustel Tallinnas ja Moskvas.

See narratiivne eksperimentaalne video on ettekujutus sellest, mismoodi oleks elada, kui aeg ei oleks lineaarne kulgemine. Filmi kolm tegelast tajuvad kõik aega "vigaselt". Anton on pedantselt korralik, kellega juhtub veidraid seiku, kui ta kasvõi natuke hilineb. Baul rändab ajas sellest ise arugi saamata. Constanti kuju visualiseerib ettekujutust mittelineaarsest ajast - ta on kõigis hetkedes korraga.

Teostatud EKA magistritööna. Eksponeeritud 2006.a. paarisnäitusel "Aja sund" (koos Minna Hindiga) Tallinna Linnagaleriis.

"Mu vanaisa oli liblikas" oli performance mälestustest. Ma kinnitasin rinnale nõelastatud liblikakollektsiooni. Valgeks värvitud keha toimis liblikatele kui tühi lõuend. Liblikate kinnitamisest kehasse kanduv valu ja valu liblikate surma pärast väljendus hullumeelses, koordineerimata rituaalses tantsus.

Esitatud 2004.a. performance'ifestivalil Welcome Gold, SoToDo galeriis Open Space'is, Berliinis, Saksamaal.

"Unesjooksja" on video segadusest ja enese peitmisest, karistusest ja puhastumisest, unest ja ilmsiolekust. See narratiivne eksperimentaalne video kombineerib video ja performance'i elemente. Video unenäoline lugu viitab sümboolselt lõksus olemisele - vangistatud oma enda meelte ja mõistuse poolt. Lugu jookseb kahe reaalsuse vahel, millest üks on hullem painaja kui teine. Selles on nii valu kui ravi, mis üksteisesse sulandudes saavad rituaalseks puhastavaks kogemuseks.

Eksponeeritud 2005.a. Hull College of Art and Design diplominäitusel, Hullis, Inglismaal.

"Lõunasöök kahele" oli morbiidse õhustikuga performance. See järgis kolmekäigulise lõunasöögi raamistikku - supp, praad, magustoit ning kohv ja sigaretid lõpetuseks. "Romantilisel" lõunasöögil oli mu kaaslaseks kuju, mu enda alter ego, kes jälgis tegevustikku tumma tunnistajana. Kuju, mis järgis mu kehakuju ning mille pind oli kaetud oluliste fotomälestustega minevikust, kujutas ego kehatut poolt: mälestusi, tulevikuprojektsioone, hirme, tundmatut. Lõunasöök kulges üksildase absurdse vaatemänguna.

Esitatud 2005.a. Y-galeriis, Logartite päeva üritusel.